Enne seda ohjeldamatut magamismaratoni oli aga jube kiire ja pingeline aeg. Sass lõpetas lasteaeda, ilmus paar tööotsa ja Mariga kodus olemine on justkui  lõputu läbirääkimiste pidamine väga jäärapäise ja kurdi kliendiga.

Sassi lõpupidu oli pressitud väikesesse Nõmmekannikese saali, õhku oli vähe ja vaatajaid palju aga lapsed olid vahvad ja need keerulised laulud mida nad nii hoogsalt laulsid olid lahedad.

Enne peo algust oli ikka väike draama ka, nimelt ei jõudnud pidulikud riided õigeks ajaks kohale. Hommikul veel mõtlesin, et huvitav, kas panen lipsu ja viikarid kohe kaasa või … oleks pidanud ikka kaasa pakkima.

Kuigi, kui ta oleks oma triiksärgi ja tumedate pükstega, seal rivis seisnud oleks ka väga viks ja viisakas olnud, aga nohh, selle poisslapsel on eriline armastus lipsu ja viikarite vastu.

Õnneks jõudsime enne peo algust, kiire kostüümivahetuse teha, silmad pisaratest puhtaks pühkida ja musi põsele suruda.

Pole midagi, mida üks punane kikilips ja emme musi, ei saaks parandada. Eksju.

Peol tabas mind, kohutav arusaam, minu väike 3,949 kg kaalunud beebi on ootamatult suureks poisiks saanud.

Õhtul läksime veel terve perega sööma, aga Sassi jaoks oli see ikka suur pingutus, ta oli sellest päevast tõeliselt väsinud.

Järgmisel päeval pakkis vanaema Sirje, minu pardipere autopeale ja viis Viimisse “talvituma”  (teatavasti on seal alati külm ja tuul, mereäärse krundi “võlud”) Küll ainult nädalaks, aga siiski ….magamine ja vaikus on MÕNUSAD.

Tänapäeva emad-isad võivad ainult unistada sellest, kuidas 1 juunil lapsed maale saadeti ja nädal enne kooli algust sõideti neile järgi, toodi oma päiksepruunid, kriimud põngerjad koju, hakati vihikuid joonima ja uusi riideid ostma … sest vanad olid kõik “kukekateks” jäänud.

Oh, ega ma ei raatsikski neist niikaua eemal olla.

Suures hirmus, et päikesepaiste ja soojus saavad KOHE otsa, olen ma viimased päevad veetnud suve nautides.

Viimaks ometi on kõik talvejoped, kindad ja vanaema Sirje poolt palavalt armastatud villased sokid garderoobi viidud, järgmist sügist ootama. Suvekleidid ja lahtised kingad on tolmust puhtaks pühitud ja ootavad nüüd oma järjekorda

Jah, viimased 5 päeva on siinkandis tõeliselt mõnus ja nauditav kliima olnud, ja kõik on sellest viimast võtta üritanud.

Riskisin välja kastidesse istutada, kõik oma maitsetaimed ja vedasin päikesekätte oma “päikesenäljas” toataimed. Nagu näitab kogemus, on minusugusele 40 rm rõdu, täitsa piisav “peenramaa”

Täna oli ka tähtis päev sellepoolest, et Sass teenis oma esimesed 25 krooni, 2 tundi rajal jooksmist ja autode keeramist, tasus ennast ära.

Mariga veetsime toreda SPA päeva rõdul, mina sain päevitada ja Mari istus kaelani vees, kuidas, kuidas ta küll oma beebivanni ikka veel ära mahub, mina aru ei saa. Vahelduseks, kasteti mind “Hello Kity” kastekannust  üle ja joonistati jalgadele, näpuvärvidega lilli.  Väga mõnus oli.

Kuna kapp oli suhteliselt tühi, siis tegime süüa “käepärastest vahenditest”, niis sündiski Karulaugu pasta, juustu ja nurmenuku õitega. Väga JÄMMA sai, nagu lapsed ütlesid. Vahest on isegi tore, kui poodi ei viitsi minna.

Õhtu lõpetuseks, käisime Mariga pärga punumas…seni kuni veel jätkub pikki võililli.

Täna käisime jälle kõrva-nina-kurgu kliinikus, dr Volmer`i juures, eelmisel  korral ei jätkunud mul lihtsalt jõudu, et Mari kinni hoida. Arst ise oli väga tore, vastukaaluks, lastehaiglas valitsevale käsen, poon ja lasen mentaliteedile.

Ehk siis 2 nädalat tagasi, ei suutnud ma 3aastast  “hiigel angerjat” kinni hoida, viisakalt  kutsuti tagasi, koos vähe tugevama saatjaga.

Andres kaasa ja arsti juurde, võtsime Mari topelthaardesse ja arst vaatas kõrva….. kuulmekile ON taastunud. Vot sulle lastehaigla kurjad arstitädid ja onud ….. nende prognoos kõikus alates kuulmekile täielikust hävinemisest kuni, võimalik taastus operatsioon 5 eluaastal, 8 eluaastal või siis peale 12 sünnipäeva (juhul, kui organism taastatud kuulmekile omaks võtab.

Imesid siiski juhtub.

PS. Rääkides imedest. TÄNA oli Tallinnas esimest korda sellel aastal SOE ILM jah tõesti ….. kindaid ja suusajopet ei olnud vaja selga toppida. Loodan, et homme, sellepeale jälle mõnusat suusailma kuskilt välja ei ilmu.

Maasikatega on mul eriline suhe, ma ju armastan neid ja see teebki selle “suhte” eriliseks.

Lapsepõlvest, meenuvad varasuved Hiiumaal, kus iga õhtu käisime piilumas, kas maasikad metsaveerel hakkavad juba valmis saama… teadagi, see ootamine oli pikk.

Kuidagi  maagiline on kogu see protsess, väiksest valgest lillest saab väike roheline krimpsus täpp, siis kahvaturoheline nupp  ja alles siis, kui päikesekiired talle põsele pai teevad saab temast tõeline kuninganna.

Nojah, lapsepõlves polnud ju kannatust nii pikalt võtta, et oodata millal mari üleni päikseküpseks saaks  ja pealegi olid esimesed maasikad ikkagi kõige magusamad asjad  maailmas.

Õhtused maasikad põlluservalt, mida sai hoolikalt kõrreotsa aetud, plaaniga  koju emale viia, tihti oli aga kodutee liiga pikk  ja kõik marjad koju ei jõudnudki.

Täna, ostes poest maasikad on sellel kerge “enese pettuse” märk küljes, nad tulevad kuidagi valet teedpidi ja liiga ruttu.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutad … kuid teema selgituseks sobib seegi.

Pikka aega olen ma tahtnud endale maasikatega kaelakeed aga mul ei tulnud “õiget mõtet” pähe aga head ideed on ju õhus, nad tuleb lihtsalt kinni püüda.

Selles ehtes, olengi ma kokku pannud, lapsepõlve kõrreotsa lükatud maasikate mälestuse, muhususside pealt snitti võetud maasikad-õied ja eesti lammaste vill.

Tõeline rõõm oli seda keed teha.

Ei ma ei küta ahju, endiselt kleebin kaste. Nüüd on juba asi käpas ja kõik vajalikud asjad olemas.

See, kui kenasti oskan ma nüüd saagi kasutada on imetlusväärne (vähemalt minu silmis)

Kui kellegi peaks tahtmine tulema ka mõned kastid kokku panna, siis siin on väike teejuht.

Vaja läheb

Kasti, õhukesest vineerist, siledapõhjalist (osadel kastidel on pikki latid üle põhja löödud) võimalikult väikeste  puidutraumadega. Mina sain kõik oma kastid Säästumarketist.

PVA liimi, mina ostsin esimese hurraaga Tiimarist, see on liiga väike ja liiga kallis. Järgmisena läks kasutusse puidule mõeldud PVA liim (veekindel) ehitusmaterjalide poest, hind sama aga kogus ja kvaliteet suuremad ja paremad.

Värvi – akrüül, guash või mis iganes kattev värv.

Salvrätikud, suurem suurus.

Pintsel nr 12, mul on lai akrüüli pintsel (novaluxist ostetud komplektist)

Jõupaber,

Sobivas toonis värviline paber või vatman (kaunistuste  ja siltide tegemiseks)

Pintsel laki pealekandmiseks, tööriista poest, lai ja pehme.

Vesialuseline lakk, puidule, veekindel (Sayerlack AF 7220) värvipood TempEst

liivapaber,

saag (väikeste hammastega)

käärid ilusate servade lõikamiseks (novalux)

1. Ettevalmistus.

Kui oled oma kasti õnnelikult kuskilt kätte saanud ja koju tassinud, ürita sealt kogu mittevajaminev kraam lahti kangutada (klambrid, kleepekad, jne).

Puhasta suurem sodi. Ära lase ennast heidutada, et põhi hoiab veits kummi ja mandariinid on oma mahlaga seda leotanud. Nüüd on aeg võtta kätte saag ja üleliigsed otsad maha saagida.

Kui kastile on joonistatud ja kirjutatud, peab selle värviga katma, vastasel juhul hakkavad kõik “kirjad ja kaunistused” läbi paberi kumama. Mina värvin, tavaliselt ebamäärase beezi värviga, see peidab kõige paremini.

Need tööd tehtud (ja seapuru kokku pühitud) on aeg kast rahule jätta …näiteks ööks. Lase värvil kuivada.

2. PABER.

Järgmisel päeval on hea hakata paberiga katma. Valmista ette liim. Mina segasin kausis kokku 3/4 liimi 1/4 vett, pintselda  kasti 1 külg liimiga kokku.

Haruta lahti salvrätikud, ehk siis eemalda kõige pealmine kiht. Ettevaatlikult sobita salvrätik märjale pinnale, ettevaatust paber muutub väga õrnaks ja ei kannata palju liigutamist.

Paber paigas, hakka pintsli ja liimi-vee seguga õrnalt tekkinud mulle ja kortsukesi välja lükkama, perfektselt siledat pinda pole mõtet loota saavutada. Kata kõik 4 külge sarnaselt. Ülejäänud paberi võid nüüd kääridega ära lõigata või siis siseküljed ka paberiga katta, kui soovid ka kasti alla paberi kleepida, oota et kasti ülemistes servades oleks liim ja paber kuivanud . Nüüd võid minna ja endale tassi teed teha, sest paber ja liim tahavad veidi taheneda.

3. NURGAD.

Mõõda välja jõupaberist ribad, nurkade katmiseks. Nüüd võid hakata ilusaid ääri lõikama. Nurgad lõigatud, pane need vette likku, muidu võib paber liimimisel “lokkima” jääda. Märg paber haagib paremini.

Kata märg paber liimiga ja suru nurgatükid paika. Immuta ka pealtpoolt liimi-vee seguga. Nüüd, kui on tahtmist võid nurkadele lisada kaunistusi, jälgi, et nad ikka liimuksid korralikult kinni.

4. PÕHJAD.

Kes väga korrektset kasti ei taha võib selle sammu vahele jätta.

Mõõda jõupaberist kastile sisemine ja välimine põhi. Lõika välja ja niisuta paber. Kata seest põhi liimiga ja suru seesmine põhi paika. Suru korralikult, mullid välja. Sama tee ka “välimise” põhjaga.

Välimist põhja välja lõigates jälgi, et oleks lõigatud väikse varuga, siis saad, servad ilusti jõupaberiga peitu panna.

Nüüd aeg jälle teha pikem paus, jõupaber tahab pikemat kuivamist ja enne laki pealekandmist peavad kõik kihid täiesti kuivad olema.

5. Viimistlus

Kõige tähtsam osa, et Sinu kast ka püsima jääks.

Kata kast õhukese lakikihiga, seest väljast … igalt poolt, soovitavalt 2x (lastes esimesel kihil vahepeal natuke kuivada)

6. Kiida ennast.

Astu samm tagasi, imetle oma kätetööd. Premeeri ennast klaasi veiniga või šokolaadiga.

Olgu muuga kuidas on …. aga saagimisega saad sa nüüd iga kell hakkama. ))

PS. Ära unusta kaitsta oma mööblit ja tööpindu….. laki, liimi akrüülvärvi plekid, olles ära kuivanud on väga raskesti eemaldatavad.

Andresele: Kes on härra Tasku? Milline küsimus????

Ma teen sulle ühel õhtul Eesti filmi õhtu, koos kama ja “Vana Tallinaga”

Mulle meeldivad riiulid, ilusad korras riiulid, veel rohkem meeldivad mulle riiulid millel on uksed ees …. Mõned head ajad tagasi juhtus nii, et Andresel oli aega, tahtmist ja inspiratsiooni,  sain oma “esik – raamatukogu – õmblustuppa” terve seinatäie ilusaid isetehtud riiuleid. Ohhh seda rõõmu, aga üsna pea sigines sinna igasugu kola ja kraami, kõvakettaid, lauamänge, niite, raamatuid, kangaid. Tekkis jälle selline tavaline pilt …..

Mõtlesin siis, et vot kui paneks KÕIK need asjad ilusatesse kastidesse , tekiks kohe teine tunne.

Jyskis, tabas mind arusaamine, et selle raha eest mis need “ilusad” kastid maksma lähevad võiks juba ühe väikse korraliku kapi osta. Ohkasin ja loobusin …

Enne kojuminekut läksin Säästumarketist läbi, et osta kohustuskikud 2l piima. Poodi oli toodud mandariine …väiksed ja koledad  AGA kastid nende ümber olid paljulubavad. Ladusin siis ühe kasti tühjaks ja ostsin moepärast natuke mandariine ka – tassisin selle kasti koju.  

Kodus kaevasin välja oma liimi, laki, kääride ja salvrätikute varu ….vaja oli vaid veel vaid saagi.  Selle suutsin ka Andreselt välja võluda. Esimene “kast” sai üsna kohmakas, paber hakkas peal ujuma ja muud sada jama veel … aga asjal tundus olevat jumet.

Järgmistel päevadel puistasin kodukandi Säästukaid ja tänaseks on mul  6 kasti … võiks rohkem olla. Kahtlustan, et keegi veel on samasugusele mõttele tulnud ja on minust lihtsalt kiirem ….

Peaaegu valmis on 3 tk, vaja ainult kangast põhjad kleepida…

Roosidega kast on hetkel minu lemmik.

Esimene peatus. VHK (Vanalinna Hariduskolleegium) esimese klassi katsed.

Juba eelmisel päeval sai Andres mureliku kõne oma emalt : ” et TE ikka KINDLASTI lapsel juuksed kammiksite ja näo puhtaks peseksite ja vaata, et Kristel ka ennast viisakalt riidesse paneks!” oli tema lühike sõnum.

Siinkohal tõstan ma kulmud KÕRGELE KÕRGELE aga noh ….

Hommikul siis üritasime ennast VIIIISAKALT riidesse panna ja läksime vanalinna – uut koolimaja vaatama ja “viktoriinile” Kooli auks tuleb öelda, et kõik oli väga hästi organiseeritud, kõik ajad klappisid ja meile oli määratud saatjaks väga tore tütarlaps, kes Sassi kordaminekutele kenasti kaasa elas.

Poiss ise oli sõiduvees, tema sõnutsi tulid tal KÕIK asjad VÄGA hästi välja. Ma olen väga tänulik neile õpetajatele, kes selle tunde temas suutsid tekitada, isegi kui muusika katsete ukse taga kuulates tuli mul natuke hirm peale ja tunne, et kõik see “muusikaline treening” oli asjata.

Väga meeldiv kogemus jäi igal juhul, kohta küll ilmselt sinna kooli ei saa, aga see oli väärt proovimist.

Teine peatus. Kohvik KOMEET

Sõime ennast kurgumulguni head-paremat kraami täis.  Mina, kes ma tavaliselt pool söögist järgi jätan või poole söömise pealt tuleb tunne, ohh ma oleks seda ju ise PALJU paremini teinud, sõi taldriku korralikult puhtaks. Tegu oli siis lambamaksa praega (selle peenem nimetus enam meelde ei tule). Lõpetuseks veel kirsi mascarpone maasikatega ja tunne oli, et alumisele korrusele peame ennast juba veeretama.

Teine peatus. Alice Imedemaal

Tore ja ilus film, häiris ainult peategelase sisseloetud hääl… kohati jäi tunne, et isegi ilmateadet on võimalik rohkem emotsionaalsemalt lugeda. Nõrk – nõrk.  Aga sellest tühiasjast, ei lasknud ma ennast häirida, Sassiga poleks ju saanud originaalkeeles seda filmi vaadata. Kutt oli muidugi pöördes. Jääb arusaamatuks, miks sellel filmil vanusepiirang on?

Kolmas peatus. Rullis MOKK

Õhtu lõpetuseks suutis Sass nii õnnetult WC’se minnes uksejuures koperdama jääda, et üks noormees ust avades talle ukselingiga pikki mokka sai. Verd lahmas ja kino personal jooksis ähmis ringi, mees (kusjuures  väga noor mees, arvan, et ta polnud veel 20 täis) oli nii väga mures. Küsis korduvalt, kas saab aidata, arsti kutsuda, meid kiirabisse viia, jääd tuua, kas lapsel jäid hambad terveks …. täiest ootamatu käitumine. Kuna see oli selgelt õnnetusjuhtum, tänasin teda hooliva käitumise eest ja saatsin minema.

Tegelikult oli huulel ainult väike kriim ja peale 20 minutit jääkuubiku pealhoidmist oli veri peatunud ja jäänud ainult “rullis mokk”.

Neljas peatus. Kiire kustumine.

Haaran peale lasnamäelt Mona. Vanemad vaatavad mind tänulike nägudega, Mona on neist väljapigistanud  kõik mis annab (energiast ja 5 käigulistest lõuasöökidest rääkimata).

Kell on 9, sõidame kodupoole, autos magavad kõik. Mona, oma klassikalises “joodiku äkkuni” asendis ja Sass esiistmel.

Kodus ainult hambad puhtaks ja saabub vaikus. Oli tõesti vahva päev.

Sai siis jõuludest 2009 alustatud legotamise järgmise etapiga – Mindstorms NXT.

Olemas on:
Education NXT Base Set (9797)
Education Resource Set (9648)
Charger (9833)
Education NXT Software 2.0 (2000080)

Püüan jõudumööda kokku koguda ja läbi töödata kõik materjalid, mis kuskilt olen kätte saanud Mindstorms’i kohta.

Olemasolev kirjandus (e-book’s):
Creating Cool MINDSTORMS NXT Robots (04/2008 - pilt)
Lego Mindstorms Nxt-G Programming Guide (07/2007 - pilt)
Advanced NXT The Da Vinci Inventions Book (06/2007 - pilt)
Building Robots with Lego Mindstorms NXT (06/2007 - pilt)
Extreme NXT Extending the LEGO MINDSTORMS NXT to the Next Level (04/2007 - pilt)
LEGO MINDSTORMS NXT The Mayan Adventure (12/2006 – pilt)

Hea ülevaate kirjandusest annab http://www.booksnbots.com/.

“Mad Man” kaunis Christina Hendricks on üks minu lemmikutest. Teda vaadates tuleb alati tahtmine, 10 kg juurde võtta ja juuksed leekiva vasekarva värvida.

Mis tuletab meelde, et peaks Sülle juurde jälle minema.