Elus peab ikka igausugeid sünnipäevi olema. Sellel aastal “eraldati” mulle sünnipäev “lastehaiglas”.
Kõik sai alguse juba reedel (ja kui ma reedel seda lugu oleks kirjutanud, oleks selle pealkiri “kuidas Mona endale ise otsustas kõrva “shundi” panna.
Umbes nii, see jube lugu juhtuski. Kui Andres kutsus et “NÜÜÜD kõik lapse hambaid pesema, jooksis Mona rõõmsalt teisele korrusele, koperdas vastu Andrese jalga …. ork kõrvas.
Kostis jube kriiskav nutt ja Andres ainult hüüdis, pane riidesse kuulmekile on katki .. sõidame Lastepolikliinikusse. Verd jooksis, käed värisesid
Mina kivistusin kivikujuks. Toppisime kõik riidesse ja JÄLLE lastehaiglase erakorralisse vastuvõttu.
Tõepoolest, ma olen varsti väljateeninud Lastehaigla kuldkaardi.
Seal vaadati, et OI OI jube lugu, kõik on katki, kõik on turses … võtke valuvaigistit, tulge tagasi, kui arst on kohal, nii ei oska midagi öelda..
Pühapäeval hakkas kõrvast, mingit kahtlast vedelikku imbuma. Laps kogu selle aja oli väga rõõmus ja elav.
Esmaspäevahommik, sõime perega torti ja jõime lasteshampust, pakkisime ennast jälle riidesse ja läksime Mariga järelkontrolli, naiivses lootuses, et kõik on korras ja “küll ise ära paraneb”
Dr. Gilinovi õnneks tööl ei olnud, kull aga käbeda olemisega DR. Tamm.
Vaatas seda õnnetut kõrva ja nagu Lastehaigla “kuldkaardi” omanikule kohane, kirjutati kohe sisse.
Olukord oli Mari kõrvas KOHUTAV, kuigi lapsele peale vaadates, poleks seda ilmaski aimanud. Laps oli rõõmus, jooksis, kilkas, oli ühesõnaga oma parimas vormis.
Mari ise arvas, et “Nüüd on vist küll peas kondid katki”
Mina olin kurb, pisar tikkus silma, Mari pärast oli hirm, tuksiläinud sünnipäeva pärast oli kurb. Kuidagi eriti vastik oli jälle mõtelda, eesootavatest öödest kilelinade vahel ja lakkamatust klouni programmist” mida Marile üksikpalatis pakkuma peab hakkama (nagu öeldud, tundis tema ennast suurepäraselt). Igasugusel muul päeval poleks mulle nii egoistlikke mõtteid pähe tulnud.
See oli mulle 3x Mariga pikemalt haiglas aega veeta ja kahjuks ma olin liiga kursis mis mind seal ees ootab.
Palatisse jõudes küsis Mari, rõõmsa näoga: “Emme, kas Sinu sünnipäev toimub SIIIIN!” ….. noh nagu oleks see mängutuba või midagi.
Selline oli minu sünnipäev nr 34.